Skip to main content

Vana pluus ja uus pluus


Eks loominguga ole ikka nii, et kui inspiratsiooni puhang ründab, siis peab kõik muud kõrvalised tegevused pooleli jätma ja alistuma, et mõttevälgatus saaks millekski praktiliseks ümber vormuda. Minuga on ikka nii, et kui on hilisõhtu ja puhkus, siis ma võin unustada end millegi loomisesse.. Eriti veel, kui miski lisanüanss mind sütitab, olgu selleks siis hea muusika, telerist jooksev Euro 2016 jalgpall, kultuurisaade vms. Enne järele ei jäta, kui ese on valmis ja veel fotodele ka jäädvustatud. 
Keegi siin kunagi küsis, et kuidas ma just sellised pildid saan. Kõige ausam ja lühem vastus: panen eseme endale külge või selga, tõmban rulood alla, võtan välja statiivi, kaamera ja välgu, teen sassis juuksed krunnist lahti või panen krunni, vaatan endale otsa ja otsustan, et pigem töötlen VSCOCAMis oma fotod hästi valgeks ja vinnituks, kui et hakkan eraldi end meikima. Nii lihtne see blogi tegemine ongi. Ainult et ikkagi 3-4 tundi kulub teksti kirjutamisele, sättimisele ja piltide paigutamisele...
Piltidel nähtav teksapluus on üks parimaid sõpru mu riidekapis. Talvel juhtus aga üks kurb seik ning oma eakuse tõttu rebenesid tema varruka käised. Kappides tuulates torkas mulle silma lilleline kangas, millest tekkis koheselt idee õmmelda teksapluusile uued varrukad. See mõte haudus mul peas ikka hea mitu kuud, kuid õnneks jõudis lõpuks see hetk kätte, mil oli üks vaba õhtu ja teksapluus võis läbida varrukavahetusoperatsiooni ilma igasuguste komplikatsioonideta. 
Vähemalt saan nüüd öelda, et ma olen ka natuke taaskasutust teinud. Vanadelt varrukatelt eemaldasin kätised (varruka otsad) ja lisasin lillelisest kangast varrukatele. Selline vanast uue tegemine ja üleüldsegi igasugused parandustööd on minu jaoks üldiselt täiesti vastu näidustatud. Mitte ideoloogiliselt, kuid praktilises mõttes ma lihtsalt ei taha selliseid töid teha! EI TAHA. Seega PALUN ärge küsige minult pükste lühemaks tegemist või parandamise teenuseid! Aitäh. Lihtsalt mainin: nööbi ette ajamine või soki augu parandamine - öakk! Andke mulle vitsa või pange nurka seisma, aga maksimum kaks korda aastas võtan oma auguliste sokkide-sukkade ja nööpideta pluuside ja pükste hunnikud ette, et need siis korraga ära parandada.. Oskusi justkui nagu oleks, kuid motivatsioon on igati olematu mistahes skaalalt vaadata. Aga siiski - olen enda üle üpris uhke, et olin sel korral motiveeritud midagi ringi tegema ja vanast uut looma. Vähemalt sai pluus taas terveks ning on nüüd igati kandmiskõlbulik!









Comments

Popular posts from this blog

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saavuta

ELL kudumite hooaeg 2022/2023 on avatud!

On käes see sügisperiood, kui vihmaga peab õues ettevaatlik olema, sest lehtede kihid talla all on kaunis libedad. Sügistormid-tuuled sasivad juukseid ning puhuvad vaat', et ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Hea võimalus sooja hoidmiseks on kootud peapael. Juba kolmas hooaeg toimetan kootud peapaelte ja käpikute kallal ning südames kilkan, kui esimesed tellimused septembri lõpus mu @ell.inspirationi konto postkasti ilmuvad! Aitäh, et mind üles leiate ja aitäh, et nii mõnigi juba mitmenda pealakese endale soetab!  Meeldetuletuseks paar sõna peapaela kandmise ja materjalide sisalduse kohta.  Lõnga sisaldus: 100% vill, mõnusalt pehme Vooder: pehme fliis, mis on peapaela sisse käsitsi nõelutud Hooldus: sobib masinas pesta käsipesu rešiimil koos villaste esemetega kuni 30-kraadises vees. Soovitatav kasutada villaste esemete jaoks mõeldud puhastusvahendit Võrdlemisi paks ja soe ning soovitatav kanda pigem külma sügis- ja keskmise talveilmaga. Isiklikult pigem kannangi -10-8-kraadise