Skip to main content

See lugu ja teine lugu



Mõni päev tagasi lisasin Instagrami pildi sellest khaki-oliivikarva mütsist ning mõtisklesin avalikult selle üle, mis värvi peaks mütsi tutt olema. Sinepikollane või roheline? Kuigi üsna pea sai selgeks, et kindel valik on kollasel, siis ikkagi oli vahva vaadata, mis arvamusi laekus. Meelega hoidsin pisikest põnevust. 
Mütsi kudumisele kulus mõttest kuni valmis peakatte pähe panemiseni ümmarguselt kaheksa tundi, kuid elu tavaliste toimetuste kõrvalt läks kokku umbes poolteist nädalat. Nagu kiuste kadusid mütsi valmides külmakraadid kui võluväel, seega ma pole päris kindel, kas ta kohe kasutusse tõttab. Tegemist siiski väga paksu ja sooja mütsiga, millest käsitöölise peanupul suur puudus oli. Kasutasin mitu aastat tagasi kokku ostetud villa-akrüüli seguga "Bostoni" lõnga varrastele nr 5-6. Mina aga kasutasin nr 7 vardaid, et punutud korvi mustriga palmikud ikka parajalt pehmed-lõdvad tuleksid. Legendaarne sinepikarva kollane tutt valmis hõlpsalt, sest tööl olen seda pidanud pea iga päev mõnele õpilasele õpetama. 
Ah jaa, õpetamisega seoses - elu ikka vahel üllatab oma paradoksaalsusega. Pole ammu midagi niivõrd muigama panevat kogenud. Ei mingit grandioosset või humoorikat lugu. Lihtsalt täiesti tavapärane toidumoona ostlemine täiesti tavalises supermarketis. Kuna pärast tööd on teadagi kassade järjekorrad pikad, siis läksin end iseteenindama. Kuidagi juhtus nii, et 2/3 toidukorvist sisaldas puu- või köögivilju. Ma ei mõelnud sellele, et iseteeninduskassas on neid üsna tülikas "läbi lüüa". Asetasin järjest oma kiivid, apelsinid, tomatid, sibulad, küüslaugu ja mis kõik veel kaalule/triipkoodi lugejale ning hakkasin siis otsima neile sobivat nimetust. Miks ma sellest nii entusiastlikult räägin, on seetõttu, et just eelmisel nädalal õppisime 6. klassidega kodunduse tunnis, mis erinevus on puu-, juur-, köögi- ja aedviljal ning kuidas liigitada tsitruselisi, luuviljalisi ja muid sääraseid. Väsinud oma tööpäevast, jõllitasin nõutult puutetundlikku ekraani ning hakkasin mõtlema, millisesse aedvilja gruppi minu ostetavad viljad võiksid sobida, et saaksin nende eest õiget hinda tasuda. Tol hetkel mõistsin, et võiksin käekotist 6. klassi kodunduse õpiku välja võtta ja vaadata tabelist, millisesse gruppi miski vili võiks sobida, sest muidu ma jäängi sinna end "iseteenindama" ja ekraanilt neid tsitruselisi, luuviljalisi, laugulisi ja mida-keda kõike otsima. Aga selleks, et minu selja taga ootavad kliendid järgmise hommikuni ootama ei peaks, ärkasin oma uimasusest, naeratasin omaette ja asusin seejärel oma kaupa õigete viljade järgi lahterdama. Justkui oleks ise sattunud enda kodunduse tundi, kus õpetaja palub iPadis mingi vahva rakenduse abil lahterdada sidrunit tsitruseliste, küüslauku lauguliste, porgandit juurviljaliste gruppi ja nõnda edasi... Palun väga - öelge nüüd, et käsitöö ja kodunduse tund on lust ja lillepidu. Poes jääb toit ostmata, kui ei tea, kas arbuus on kõrvitsaline või näiteks kiivi eksootiline puuvili!
Sellised pisikesed lood, millel pole omavahel otsest seost, aga mis muudavad argipäeva toredaks! Just sellised väikesed toredused hoiavad praegusel Mordori-lumesulbi ajastul veel ainsana elus. Peske käsi, sööge küüslauku ja vitamiine, et grippi mitte jääda! (Kandke mütsi ka.)





Comments

Popular posts from this blog

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saavuta

ELL kudumite hooaeg 2022/2023 on avatud!

On käes see sügisperiood, kui vihmaga peab õues ettevaatlik olema, sest lehtede kihid talla all on kaunis libedad. Sügistormid-tuuled sasivad juukseid ning puhuvad vaat', et ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Hea võimalus sooja hoidmiseks on kootud peapael. Juba kolmas hooaeg toimetan kootud peapaelte ja käpikute kallal ning südames kilkan, kui esimesed tellimused septembri lõpus mu @ell.inspirationi konto postkasti ilmuvad! Aitäh, et mind üles leiate ja aitäh, et nii mõnigi juba mitmenda pealakese endale soetab!  Meeldetuletuseks paar sõna peapaela kandmise ja materjalide sisalduse kohta.  Lõnga sisaldus: 100% vill, mõnusalt pehme Vooder: pehme fliis, mis on peapaela sisse käsitsi nõelutud Hooldus: sobib masinas pesta käsipesu rešiimil koos villaste esemetega kuni 30-kraadises vees. Soovitatav kasutada villaste esemete jaoks mõeldud puhastusvahendit Võrdlemisi paks ja soe ning soovitatav kanda pigem külma sügis- ja keskmise talveilmaga. Isiklikult pigem kannangi -10-8-kraadise