Skip to main content

Sweet Christmas


Mulle on eredalt meelde jäänud üks seik lapsepõlvest, mil istusin oma toas laua taga, pintseldasin kunstiringis enda tehtud savist jõulukujukesi, taustaks Karavani jõululaulud ja tolmuimeja undamine. Emme-issi koristasid jõuludeks kodu. Köögist tungisid jõuluroogade lõhnad mulle ninna. Aknast välja vaadates nägin imeilusat lumist kuusikut. Nagu muinasjutumaal.. Olin nii rõõmus, et esimest korda saan midagi "päriselt" oma perele kinkida: emmele kuusepuu, issile jõulukellukese ja suurele vennale päkapiku, mis mul täiuslikult välja tuli! Vist üks päev oli jõululaupäevani veel jäänud, seega oli mul aega oma savikujukesi värvist kuivatada ja seejärel korralikult ära pakkida.
Tänaseks on sellest möödas vähemalt 15 aastat, aga Karavani jõululaule kuulan ikka. Need ei oleks muidu õiged jõulud. Sel aastal võtsin end viimaks kätte ja valmistasin esimest korda trühvleid, taustaks ikka see vana hea retro kassett, mille kaanel on sinine lumehelvestega taevas, kirik ja kappavate hobustega saan..
Magusaid jõule kõigile!

I have a bright Christmas memory from my childhood, when I was sitting at my table, painting hand-made clay figures that I made in art club, listening to Karavan's Christmas songs and the drone of a vacuum cleaner. Mom and Dad were cleaning our home for the Christmas, special smell of Christmas food in my nostrils and gorgeous snowy spruces right by my windows. It was like a winter wonderland.. I was so glad that for the first time I could gift a "real" present to each of my family members: a Christmas tree to my Mom, a bell to my Dad and a perfectly made dwarf to my big brother! I think it was one day till Christmas, so I had enough time to let the little clay figures dry and also nicely wrap them for the Christmas day. 
Today it's at least 15 years since this memory but I still like to listen to those Karavan Christmas songs. It wouldn't feel like Christmas if I didn't do that. This year I decided to make some truffles for the first time, listen again this retro Karavan cassette that has the loveliest Christmas picture on the front cover: dark snowy sky, a church and a sleigh with galloping horses..
Sweet Christmas to you all!












Comments

Popular posts from this blog

Portugalist, täpsemini Lissabonist

Milline eestlane sõidab 24. veebruari hommikul lipuheiskamise asemel Tallinna Lennujaama?! Ainult riigi reetur. Või milline õpetaja reisib koolivaheajal ka siis, kui tegelikult on ette nähtud ju mõned tööpäevad?! Ainult nahhaalne pedagoog. Täpselt sellise süütunde ja enesehaletsuse noodil sai siiski viimasel päeval enne vaheajale minekut kooli väliaktusel hümn lauldud, lipud lehvitatud, kõned kuulatud, pidulauas kolleegidega tähistatud. Kodu kärmelt kraamitud ja kohver suurte kahtluste ja sahmimiste peale pakitud, kuklas ebakindlad mälestused sellest, mis asi on kevad ja kümned küsimused, MIDA antud müstilises ilmastikuolustikus kantakse?! Lohisevate kampsikute, sallide ja tennistega läbi lörtsi taksosse ja lennukile. Reisipäev on pikk, täis ootamist ja ca viis tundi lendamist. Vahepeatusega meie Euroopa Liidu mõistes "teises kodulinnas" Brüsselis on kohustuslik café au lait ja pain au chocolat hinge alla pista. Remarque'i "Lissaboni öö" näppus, möödub pool pä

Heegeldatud toolikatted

Siin on nüüd projekt, mis sai alguse 2015. aasta jõuluajal, mil Rocca al Mare keskuse kunstipoest jõudsid minu koju beež ja kakaopruun kaltsupaelarull. Plaanis oli kududa toolidele katted, mis istumist pehmendaksid. Seejärel algas mõnenädalane katsetus erinevates kootud mustrites.  Kootud näidised ei paistnud kuskilt otsast õnnestuvat. Kõik näis vale ja minu jaoks lihtsalt kole. Seega jäi protsess katki ning uuesti julgesin selle kadalipu ette võtta aprillis. Jõudsin viimaks raskele otsusele, et kudumisest ei tule midagi välja (?!) ning võtsin nõutult kätte oma nr 7 heegelnõela. Nõutult just seetõttu, et heegeldamine on (nüüdseks võiks öelda OLI) tikkimise järel üks koledamaid (?), vanamoelisemaid ja aeganõudvamaid käsitöötehnikaid minu jaoks. Võtsin appi sõber Pinteresti ja otsisin inspiratsiooni, milliseid toolikatteid on heegeldatud. Pärast mõningast süübimist sain aru, et tegelikult ei olegi need heegeltööd nii koledad midagi - üsna ägedaid tulemusi on võimalik saavuta

ELL kudumite hooaeg 2022/2023 on avatud!

On käes see sügisperiood, kui vihmaga peab õues ettevaatlik olema, sest lehtede kihid talla all on kaunis libedad. Sügistormid-tuuled sasivad juukseid ning puhuvad vaat', et ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Hea võimalus sooja hoidmiseks on kootud peapael. Juba kolmas hooaeg toimetan kootud peapaelte ja käpikute kallal ning südames kilkan, kui esimesed tellimused septembri lõpus mu @ell.inspirationi konto postkasti ilmuvad! Aitäh, et mind üles leiate ja aitäh, et nii mõnigi juba mitmenda pealakese endale soetab!  Meeldetuletuseks paar sõna peapaela kandmise ja materjalide sisalduse kohta.  Lõnga sisaldus: 100% vill, mõnusalt pehme Vooder: pehme fliis, mis on peapaela sisse käsitsi nõelutud Hooldus: sobib masinas pesta käsipesu rešiimil koos villaste esemetega kuni 30-kraadises vees. Soovitatav kasutada villaste esemete jaoks mõeldud puhastusvahendit Võrdlemisi paks ja soe ning soovitatav kanda pigem külma sügis- ja keskmise talveilmaga. Isiklikult pigem kannangi -10-8-kraadise